Kristi Jõeste on kultuuriakadeemia vilistlane, lektor ja programmijuht rahvusliku käsitöö osakonnas.

Kristi on lõpetanud Viljandi kultuurikolledžis talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala ning Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna semiootika ja kulturoloogia eriala. Ta on kultuuriakadeemias töötanud alates 2002. aastast, täites nii lektori, õppejuhi kui ka programmijuhi rolle rahvusliku käsitöö osakonnas. Alates 2009. aastast on Kristi pärandtehnoloogia rakenduskõrgharidusõppekava rahvusliku tekstiili eriala ja pärandtehnoloogia magistriõppekava programmijuht.

„Käsitööõppejõu õnn on see, kui kaua kogutud oskused saavad edasi antud ja õnn ei ole enam ainult sinu, vaid paljude. Selle juhtumiseks on vaja oma vaikiv teadmus – käelised oskused, tunnetus ja teadmine „õigetest“ eesti värvidest, kirjadest, materjalidest, töövahenditest – detailselt juppideks lammutada. Peab olema peensusteni märkamisvõimeline, mis toimub siis, kui käsitöist protsessi kavandatakse ja seejärel läbi viiakse. Samuti tuleb osata sellest rääkida ja vajadusel ka juhendina kirja panna. Teadlikkuse treenimine on heaks õpetajaks kujunemise väga aeglane protsess, aga seda suurem on rahuldus, kui õpilaste arusaamine, kordamisvõime ja entusiasm tänu sellele kasvavad ja nemad leiavad kiirema raja, sest nad ei pea tänu sinu leitud vastustele otsast alustama.“

Kristi Jõeste is an alumna of the academy, lecturer and programme director at the native crafts department.

Kristi has graduated from Viljandi Culture College in farm design and native crafts, and from the University of Tartu, Faculty of Philosophy in semiotics and culturology. She has been working at the academy since 2002 as a lecturer and programme director at the native crafts department. Since 2009, Kristi is the programme director of Estonian native textile (BA) and native crafts (MA) study programmes.

"A handicraft teacher feels happy when her long collected skills are passed on and thereof her happiness is no longer just hers, but of many. For this to happen, all your tacit knowledge: manual skills, cognition and knowledge of "the right" colours, patterns, materials, and tools, must be taken apart. A teacher must be highly attentive towards planning and subsequently carrying out a handicraft process. She also must be able to talk about it and write down the guidelines. Training awareness is a very slow process, but the greater is the satisfaction when students' understanding, capacity to repeat, and enthusiasm grow thanks to your efforts."