Marit Külv on kultuuriakadeemia vilistlane ja projekti „Craft Camp“ koordinaator.

Marit on õppinud TÜ Viljandi kultuuriakadeemias rahvuslikku tekstiili ja eesti pärimusmeditsiini. Tema põhilisteks huvideks ja uurimissuundadeks on võrkvööd, pulmapärimus, Lõuna-Eesti rahvariided, looduslik taimne toit, regilaul ja kestlik eluviis laiemalt.

Oma õpingute kohta TÜ VKAs ütleb Marit järgnevat:

„Rahvuslikku tekstiili õppides avastasin palju esiemade traditsioone ning õppisin tundma uusi tehnikaid, näiteks lõputöö teemaks valisin võrkvööd, millest mõned aastad varem polnud kuulnudki.

Õige käsitööline ei istu loengus kunagi jõude, olgu näpu vahel kinnas, sukk või tikkimistöö, isegi pikaaegsetele õppejõududele tundub imelik, kui tudengite näpud loengut kuulates paigal on.

Kohalike materjalide tundmine ja kasutamine ning pärandoskused on kui baas, millele toetuda, saamaks hakkama isemajandava ning jäätmevaba ettevõtja või loojana.

Rahvusliku käsitöö osakond on kui suur pere, kus õppejõud ja tudengid tunnevad üksteist ning saavad vabalt erinevatel teemadel arutleda.“

Foto Sandra Urvak

Marit Külv has studied Estonian heritage medicine and at the University of Tartu Viljandi Culture Academy native textile. Her main interests and fields of study include sprang belts, wedding traditions, South Estonian folk costumes, edible forest plants, runic songs and sustainable lifestyle in general.

Marit says about her studies at the academy:

"While studying native textile I discovered a lot about our foremothers’ traditions and learned new techniques. For instance, I wrote my final thesis about sprang belts, a topic which a few years earlier was totally unfamiliar for me."

A real craftsman doesn’t just sit in the classroom, but has always something exciting underway, whether it’s a glove, a stocking or a needlework. Even the teachers find it strange if the students don’t have their fingers moving while listening their lecture. Knowing and using local materials and traditional skills serve as a basis where to lean on while establishing oneself as a self-sustaining zero waste entrepreneur and creator.

The Department of Native Crafts is like a big family where the teachers and the students know each other and can discuss different subjects.”

Photo by Sandra Urvak