Kindad soojendavad meie käsi, aga vanasti kanti neid ka pulmades ja teistel tähtsatel puhkudel rituaalesemetena. Enamus kindaid kooti kahevärvilise kirjamise tehnikas, samas tunti ka teisi töövõtteid, nagu näiteks roosimine, vikeldamine ja tikkimine. Ilukindaid kaunistati geomeetriliste kirjadega ja põhiliselt oli mustrite otstarbeks kaitse või õnne taotlemine.
Käsitööpärand on osa meist, meie identiteedist, eneseteadvusest, koha- ja ruumitajust, igapäevasest keskkonnast. Pärand on elus asi – areneb meiega koos ja leiab üha uusi vorme ja väljundeid.
Näituse fotodel on kujutatud rahvusliku tekstiili eriala tudengite Eve Variku, Maren Suurna ja õppejõu Kristi Jõeste kootud esemeid.
Fotod Sandra Urvak, Enelin Pedak, Eva-Maria Komissarov